Kampaania „Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed“

 

Sotsiaalministeerium alustab 2020. aastat üleskutsega üksteisemõistmisele

 

Sotsiaalministeerium kutsub alanud aastal üles heatahtlikkusele kõigi inimeste suhtes, et igaüks saaks tunda end turvaliselt ja osaleda ühiskonnaelus. „Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed“ kampaanias astuvad üles ka räppar Gameboy Tetris, laulja ja näitleja Sandra Ashilevi, flöödimängija Maarja Haamer ning dirigent Keio Soomelt.

 

„2020. aastat tahaksime näha kõigi ühiskonnaliikmete suhtes lahkemana kui seni. Igal inimesel on õigus tunda ennast turvaliselt ja ühiskonnaelus osaleda, ennast teostada. Hea sõna ja lahke pilk on meist igaühe võimuses, ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Iga inimene on väärtuslik ja just erinevused muudavad meid ühiskonnana targemaks, tugevamaks ja edukamaks. Võrdsete võimaluste tagamine ja mitmekesisuse suurem väärtustamine võimaldaks edendada nii majanduslikku kui sotsiaalset heaolu.“

 

Sotsiaalministeerium seisab selle eest, et igaüks saaks elada turvalist ja head elu, kartmata diskrimineerimist või kiusamist. Kampaania “Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed” kutsub üles lahkusele ja mõistmisele teiste inimeste suhtes, kes võivad meist erineda. Kampaaniaga soovib ministeerium tõsta teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja näidata vähemustesse kuuluvate inimeste panust meie ühiskonda.

6. jaanuarist 16. veebruarini kestev kampaania toob läbi erinevate kanalite inimesteni näitlejate esitatud lood koolikiusamisest, võõrtööjõust, rahvusvähemustest, puudega inimestest ja usulistest veendumustest. Kampaaniale on oma näo andnud ka räppar Gameboy Tetris, laulja ja näitleja Sandra Ashilevi, flöödimängija Maarja Haamer ning dirigent Keio Soomelt.

 

Vaata videolugusid siit: https://www.sm.ee/et/sama-palju-inimene

 

Sotsiaalmeedias on kampaania tunnuseks #samapaljuinimene, millega oodatakse ära märkima headuse võrdse kohtlemisega seotud kogemusi.

 

 

Taustainfot:

 

·Võrdse kohtlemise seaduses sätestatakse inimeste kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel detailsemalt. Võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist jälgib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik;

·Vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on põhiseaduse järgi keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel;

·Arenguseire Keskuse raporti „Väärtused kui inimvara 2019“ andmetel on Eesti inimeste seas kõige tähtsamad väärtused loodus, hoolimine, turvalisus ja solidaarsus, tööväärtuste puhul materiaalsed hüved;

·Üldine usaldus teiste inimeste suhtes, mis tegi läbi suure tõusu ajavahemikus 1996 kuni 2011, taandus 2018. aastal 10 aasta tagusele tasemele (samas, lk 122);

·Eesti asub maailma väärtuskaardil nende riikide seas, kus on suurem tähtsus ellujäämisega seotud väärtustel. Samuti iseloomustab Eestit jätkuvalt erakordselt madal sallivus ning kasin kodanikuaktiivsus. Viimaste näitajate poolest on Eesti oma arengus mitte ainult Soomest ja Rootsist, aga isegi Sloveeniast enam kui mitukümmend aastat maas;

·Eestit iseloomustab üldine solidaarsuse väärtuse vähesus. 2009. aasta majanduskriisi ajal küll solidaarsus suurenes, kuid pärast kriisi liikus tagasi samale tasemele kriisieelse ajaga, samal ajal kui olulistes võrdlusriikides toimub kasv. Kõige enam mõjutab solidaarsusega seotud väärtusi Eestis sugu ja haridus.