Teenused

 

2019. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

 

Uued ja paremad teenused

 

1. jaanuarist alustab tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, mida tänavu katsetati Pärnus. Kriisiabi telefoni number on alates 1. jaanuarist 116 006. Eesmärk on anda abivajajale kohest emotsionaalset tuge ja julgustada võtma kontakti teiste abistavate süsteemidega – ohvriabi töötajaga, naiste tugikeskusega, kohaliku omavalitsusega, perearstiga.

 

Perearsti nõuandetelefonilt 1220 hakkab saama isikustatud nõu. Kui praegu on telefoninõuanne anonüümne, siis alates 2019. aasta 1. augustist tekib nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. See võimaldab saada nõuandetelefonil tulevikus ka näiteks lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud ravimitele. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-voimalused-laste-raviks-ja-tugevneb-peremeditsiin

 

Laste ja perede heaolu suureneb tänu pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise programmidele, mis saavad 2019. aastast täiendava riikliku püsirahastuse. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ on 2019. aastal võimalik kaasata senisest üle kahe korra rohkem väikelaste vanemaid, laieneda rohkematesse kohalikkesse omavalitsustesse ja suurendada rahastust Ida-Virumaal. Mitmedimensioonilist pereteraapiat saab pakkuda järjepidevalt kuni 200 lapsele aastas, tagades, et mitmekülgsete probleemidega lapsed saavad abi, mis aitab ennetada probleemide süvenemist ja edasiste õigusrikkumiste toimepanemist. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/laste-ja-perede-programmid-saavad-riikliku-pusirahastuse

 

Abivahendite kättesaadavus paraneb veelgi, et paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning hoida ära võimalike tervisekahjude tekkimine või süvenemine. 2019. aastast tehakse abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus (ravimite kompenseerimisega sarnane eelarve planeerimine), mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada abivahendi igale abivajajale. Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/uus-rahastamispohimote-toob-jargnevatel-aastatel-abivahendite-huvitamisse-olulises-mahus

 

2019. aasta sügisest on hooldekodude elanikele gripi vastu vaktsineerimine tasuta. Tasuta gripivastast vaktsineerimist võimaldatakse järgmisest sügisest nii üldhooldekodude kui erihooldekodude elanikele.  Eesti inimesed on Euroopa võrdluses kõige vähem gripi vastu vaktsineeritud ja meil on kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Gripist tingitud suremuse vähendamiseks luuakse esmajärjekorras võimalused tasuta vaktsineerimiseks hoolekandeasutustes elavatele inimestele, kelle jaoks on sageli vanuse, terviseseisundi ning rahaliste võimaluste tõttu omaosalusega tervishoiuteenused raskesti kättesaadavad. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/jargmisest-sugisest-hooldekodude-elanikele-gripi-vastu-vaktsineerimine-tasuta

 

Laienevad tasuta hambaravi võimalused füüsilise ja vaimse puudega inimestele. Puudega inimestele on arsti ettekirjutusel määratud üldnarkoosis osutatav hambaravi olnud tasuta ka seni. Uuest aastast võimaldatakse tasuta hambaravi ka neile vaimse ja füüsilise puudega inimestele, kellele üldnarkoos ei ole näidustatud, kuid kes oma üldise tervisliku seisundi tõttu ei saa oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-voimalused-laste-raviks-ja-tugevneb-peremeditsiin

 

2019. aastast saavad perearstid konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ning ravi määramiseks tervise infosüsteemi vahendusel juba 21 erialal. Perearstid saavad uuest aastast hakata küsima e-konsultatsiooni ka taastusravi ja valuravi arstidelt, naha- ja suguhaiguste arstidelt ning veresoontekirurgidelt. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-perearstide-e-konsultatsiooni-voimalused

 

Tööle hakkab üleriigiline digiregistratuur. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on saanud valmis üleriigilise digiregistratuuri lahenduse, mida esimesena hakkab alates 2019. aasta algusest kasutama Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Patsientide jaoks tähendab haiglate ülese digiregistratuuri kasutuselevõtt, et kõiki olemasolevaid eriarsti aegu saab broneerida, tühistada või muuta ühes digikeskkonnas. Teised haiglad ühinevad sellega järgmise poole aasta jooksul. Üleriigiline digiregistratuur on kavas käivitada alates 1. juulist 2019.

 

Eestist ja Soomest saab kaks esimest riiki Euroopas, kes hakkavad omavahel retseptiandmeid vahetama. Jaanuarist saavad Eestit külastavatel soomlastel osta siin asuvast apteegist välja Soomes väljakirjutatud retseptiravimeid. Eestlaste jaoks avaneb võimalus Soomes asuvas apteegis ravimiretseptide realiseerimiseks 2019. aasta jooksul.  Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/eesti-ja-soome-hakkavad-esimesena-euroopas-digiretsepte-vahetama

 

Toetused ja hüvitised

 

Lapsetoetus esimesele lapsele tõuseb 60 euroni kuus. 2019. aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.

 

Riik hakkab hüvitama lastele kaasaegseid insuliinipumpasid. Haigekassa tasub tulevast aastast 90% ulatuses lastele soetatud kaasaegsete insuliinipumpade eest, mis oskavad nahaaluse sensori abil ise veresuhkrut määrata ja vajadusel insuliini süstida. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-1-jaanuarist-huvitama-lastele-kaasaegseid-insuliinipumpasid  

 

Toetatakse uute töökohtade loomist Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. 2019. aastal saavad Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tööandjad, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta, taotleda töötukassast töökoha loomise toetust. Et soodustada eelkõige töökohtade loomist, mille panus piirkondade majandusarengusse oleks suurem, toetatakse ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal teeb 810 eurot. Tööandjaid toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel, hüvitades vajadusel iga värvatud töötaja koolituskuludest kuni 2500 eurot. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-toetama-ida-ja-kagu-eestisse-uute-tookohtade-loomist

 

Muutub vanemahüvitise arvestusperiood. 1. septembrist 2019 arvestatakse vanemahüvitist rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/muudatused-perehuvitiste-seaduses-septembris-2019

 

1. septembrist 2019 ei määra sotsiaalkindlustusamet enam lapsehooldustasu ja selle vahendid seotakse vanemahüvitise süsteemi. Enne 1. septembrit sündivate laste vanematele ja kõigile, kellele on lapsehooldustasu määratud varem, makstakse seda edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/muudatused-perehuvitiste-seaduses-septembris-2019

 

Lisaks sotsiaalministeeriumi haldusalas

2019. aastal on töötasu alammäär 540 eurot ja toimetulekupiir 150 eurot. Valitsus kinnitas 13. detsembri istungil 2019. aasta töötasu alammääraks kuus 540 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,2 eurot. Esimese või ainsa leibkonnaliikme toimetulekupiir on 2019. aastal 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks.

 

Jõustavad muudatused töökeskkonna korralduses. 2019. aasta jaanuarist jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Kaasajastatakse töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes  ning tööõnnetuste uurimist. Lisainfo: https://somblogi.wordpress.com/2018/08/27/muudatused-tookeskkonna-korralduses-millega-peaksid-lahiajal-arvestama/ / https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018003

 

Jõustuvad väljapaneku piirangud alkoholi ja tubaka müügil. Tubakatooted ja alkohoolsed joogid peavad 2019. aasta suveks olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud jõustuvad üleminekuajaga alates 1. juunist 2019, tubakatoodete puhul 1. juulist 2019. Kaupmeestele on koostatud juhendmaterjalid alkohoolsete jookide jatubakatoodete väljapanekuks müügikohas.

 

Võltsitud ravimite tuvastamiseks võetakse kasutusele täiendavad turvameetmed. 2019. aasta 9. veebruaril rakendub kõikjal Euroopas ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, mis peab välistama võltsravimite sattumise Euroopa turule. Uute nõuete kohaselt peab ravimitootja paigutama pakendile turvaelemendid – ainulaadse 2D-koodi  ning pakendi rikkumist takistava seadme, näiteks kleepsu. Uus süsteem võimaldab kontrollida ravimi ehtsust igas ravimi tarne ahela punktis ja annab inimesele täiendava kindlustunde, et ostetud ravim on ehtne. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/voltsitud-ravimite-tuvastamiseks-voetakse-kasutusele-taiendavad-turvameetmed-0

 

Teate edastas:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9321 / + 372 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

 

 

 

RAKVERE SOTSIAALKESKUS

 

Tutvustus

 

Rakvere Sotsiaalkeskus on 2002. aastast tegutsev Rakvere Linnavalitsuse hallatav sotsiaalhoolekande asutus, mille põhieesmärk on Rakvere linna elanike toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadusega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine.

 

 

Sotsiaalkeskuses osutatavad teenused on:

  • Koduteenus;
  • Päevakeskuse teenus;
  • Päevahoiuteenus;
  • Isikliku abistaja teenus;
  • Tugiisikuteenus;
  • Erihoolekandeteenuseid;
  • Õpilase arengut toetavat tugispetsialisti teenused;
  • Varjupaigateenus;
  • Sotsiaaltransporditeenus.

 

 

Teenuseid osutatakse isikutele, kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Rakvere linn.

Sotsiaalkeskuse  peamised tegutsemiskohad asuvad Rakvere linnas E. Vilde 2a, Tuleviku 8, Vabaduse 59 ja Lennuki 10 hoonetes.

 

Rakvere Sotsiaalkeskuses osutatavate sotsiaalteenuste loetelu ja osutamise tingimused.

 

allikas: Rakvere Sotsiaalkeskus (raksotsabi.ee)